Aeg.

  Ma leian end tihti mõtlemas sellele, et mida ma teeksin siis, kui mu mees peaks töötama välismaal.. Ma peaksin siis ju kasvatama lapsi põhimõtteliselt ÜKSINDA. Üksi, sest ta käiks kodus vaid paar päeva kuus.. Kas tõesti suudaks ma sellega leppida? Ohei.. Respekt nende naiste ees, kes seda suudavad!! Aga.... Kas see on tõesti parem, kui mees tuleb õhtul hilja koju, kui enamjaolt see aeg lapsed juba magavad? Ma vist ei kujuta ettegi, kui mu mees peaks tulema koju peale 5te.. Ma ei tea, see tundub minujaoks nii võõras. Aga, kui on nädalavahetus ja sa siis ka aega ei leia, sest arvad, et targem oleks teha kellegi teise jaoks midagi. Kas see "lisaraha" on siis tõesti nii suur, et sa võtaksid selle oma perega koos aja veetmise arvelt. On see parem? Tunned ise rahuldust, et saad tööd teha, kuid pere on üksi? Minu jaoks on see sama, mis mees on koguaeg ära. Kuigi tunne on sama on reaalsus teine. Aga kuidas see lastele mõjub? Kui palju vajavad lapsed tegelikult isa? Laste jaoks on isa kuju ääretult tähtis. Ma ei tea mida ma teeksin, kui mu lastel poleks isa. Meest, kes neid armastab ja hoiab, ning keda nad saavad kutsuda issiks, kellele tulevikus loota, nii heas kui halvas.. Ma tean mis tunne on kasvada ilma isata. Ma ei ütle, et oleksin nüüd halb inimene selletõttu. Ei mitte sinnapoolegi, omamoodi olen tugevam, kuid siiski. Isa on ääretult vajalik. Väiksena ei osanud ma sellest unistada, kuid jõudes teismeikka, mõtlesin ma tihti, et miks minul pole isa. Kas mina ei väärigi meest, keda kutsuda isaks? Kuna ma ei olnud just pailaps murdeeas, siis oli ka emal minuga raske. Kes teab, ehk oleks olnud kõik teisiti, kui mul oleks olnud isa. Vaadates enda lapsi, siis ma ei taha, et nemad eales peaksid tundma seda tühimikku hinges. Kasvades saavad ka nemad aru, kui tähtis on perekond. Aga mis moodustab tegelikult õige perekonna? Kas see, et on lapsed ja vanemad? Või see, et lastel on vanemad, kes neid tingimusteta armastavad ja tahavad nendega olla koos, ning pakkuda neile täisväärtuslikku elu? Ma arvan, et ka ainult üks lapsevanem suudab seda teha, kuid kui neid on kaks, siis peaksid ikkagi mõlemad vanemad laste elus osalema, nendega koos aega veetma ja neid kasvatama. KOOS just nimelt KOOS! Ma ei kurda, otseselt. Kuid ma tunnen, et midagi on puudu. See on AEG. Just aega on puudu! Lapsevanemad peavad aru saama, et lapsed vajavad teie aega, väga vajavad. See ei ole nii, et laps hommikul lasteaeda ja õhtul koju. Kodus olles tuleb lapsega koos aega ka veeta. Just see lapsele aja pühendamine teeb teda tugevamaks ja annab talle tunde, et teda armastatakse ja hoitakse. Kõik need kellel on pere ja seda siin lugema satuvad, ma loodan, et te saate aru sellest, et teil on PERE. Pere, kes vajab teie aega.  :)