Mida siis õigupoolest peaks üks pere kaasa varuma, kui minna koos lastega väljasõidule loodusesse? Eelmine aasta sain ma palju targemaks, kui käisime Kurejärve ääres puhkamas, no võtsin kaasa küll oma arust kõik, mida vaja võiks minna. Tegelikult jäi ikka palju puudu. Tol korral ööbisime me muidugi kämpingus, niiet vee keetmine ja pesemisvõimalused olid olemas. Aga no blondiin nagu ma olen, unustasin ma nii mõndagi koju. Võtsime siis kaasa riided, nii soojemad, kui õhemad, muidugi ei unustanud me ka ujumisriideid. Seal olid küll olemas ka rätikud ja voodipesu, kuid saunalinad võtsime me ise kaasa. Autosse tasuks kindlasti kaasa võtta lastele mänguasju, mida meil muidugi tookord polnud, eks nad enamus sõiduajast ka magasid, kuid kui olid üleval, siis oli neil ju igav. Too aeg oli poja väike ja meil oli kaasas ka reisivoodi. Sellest oli palju kasu. Mida me siis kaasa ei võtnud, mina kes ma armastan hommikuti kohvi juua, unustasin seda muidugi osta. Õnneks olid meiega kaasas ka sõbrad ja ühel neist oli ka kohvi :) Sellega ta päästis mu hommiku :D No grillimiseks sai ka igasuguseid erinevaid asju kaasa võtta, kuid oleks pidanud võtma ka ühe terava noa, mida meil jälleg polnud, nende plastiknugadega võid seda toorest liha jäädagi nüsima. Lastele tasuks kaasa võtta ka erinevaid näkse, näiteks kamapalle või mingeid mõngleid. Õnneks oli mu sõbranna juba varem seal käinud ja teadis mida peaks kaasa varuma ja meie reis möödus edukalt.
Paar päeva tagasi käisime me uuesti perega reisimas, see kord läksime me vaid oma perega, seega kui me midagi oleksime maha unustanud, siis poleks keegi meid aidanud :D Kuna läksime Mustojale rmk telkimisalale, siis polnud seal mingeid võimalusi, peale grillimise. Seekord ei jäänud me ööseks telkidesse, vaid meil oli kaasas väike haagiselamu. Seal oli küll olemas gaasipliit, kuid haarasime endale kaasa väikese kaasaskantava gaasipliidi. Selline pisike nagu portfell :D Pidin ju ise kõik asjad kaasa pakkima, et jumala eest midagi ei unustaks. Lapsed muidugi pakkisid endale kaasa mänguasju. Alustasin mina siis voodipesust. No kaasa sai siis võtta endile ja lastele eraldi tekid, padjad ja beebsule magamiskott, ning lina. Riietest võtsime jällegi soojad riided, väga õhukesi ei võtnudki, sest ilmad ju jahedad, kuid lastele muidugi võtsime ujukad kaasa. No siis oli vaja väikest potti, et vett keeta nii lapsele, kui endale. Paar kaussi, plasttaldrikud no noad kahvlid ja plattopsid/tassid. Beebile mähkmed ja toit. Poest sai siis kaasa haarata ka näksi, kamapalle, pulgakomme jne. Süüa ja juua ka muidugi, seekord ma kohvi ei unustanud :D Kindlasti tuleb kaasa varuda vett. Eriti, kui minna kohta kus pole vee võimalusi. Läksime siis sõitma, kõigepealt käisime Karepal, lapsed käisid sea ujumas, oleksime muidu sinna jäänud, kuid tuul oli seal päris jahe. Edasi suundusime me Mustojale. Sinna jäime ka paikseks. Meri oli imeline, vesi oli soe, tuult ei olnud ja no need kivid... Ma armusin sealsesse vaatesse. See oli nii ilus, ümerringi olid männid ja õhk oli soe. Õhtul sai ka paar tundi metsas jalutatud. Keset sõiduteed kasvasid kobaratena kukeseened, mida lapsed suurima heameelega korjasid. Mustikad olid seal suuremad, kui kuskil mujal. Imehead... Hiljem suundusime tagasi oma platsi juurde, kus sai siis grillida ja lapsed magama sättida. Kuna kumbki suurematest polnud ju lõunal maganud, siis vajusid nad suhteliselt kiiresti unne. Meie asukoht oli paari meetri kaugusel jõest. Seal saime siis kalluga kala püüda, kui ka Kristella oli magama jäänud, selleks ajaks oli juba päris pime seega ei tulnud sellest suurt midagi välja. Hommikul oli meil aga väga varajane äratus, kuna pidime juba kell 10 olema ristimisel. Mina panin muidugi äratuse kella 7ks, kuid olin juba kümmekond minutit varem tõusnud. Värske õhu käes ärkamist ei trumpa küll mitte miski üle. Kui juba end ülesse sai aetud, startisime tagasiteele. Kuna tee peale jäi ka paar mõisa, siis oli minul muidugi vaja ju neid pildistada :D Käisime siis Vihulas, Sagadis ja Palmses. Imeilusad kohad.
Ma soovitan kindlasti minna kõigil lugejatel puhkama just Mustojale, seal on palju vaadata. Näiteks minu kõige suurem hirm, kuid miski mis mind väga paelus. RIPPSILD..... See oli nii õudne, ma seisin ühes otsas tardunult samal ajal, kui Veiko rahulikult kõndis teisele poole. Ma kardan ju meeletult kõrgust ja kui ma pean seal jõe kohal veel kõikuma, no siis see on ikka väga creepy. Aga no ka see sai ületatud ja ausalt öeldes, olgugi, et see oli jube, oli see ühtlasi ka väga mõnus katsumus.
Lastele meeldis see reis ikka väga palju. Nad siiamaani räägivad mida nad seal tegid ja kui lahe see oli. Vähemalt läks kõik hästi ja midagi me maha ei unustanud. :)
Ma loodan, et śellest postitusest on vähemalt kellegilegi kasu :D Praeguseks siis kõik, kui on miskit millest keegi tahaks, et kirjutan, siis andke aga julgelt märku. :P
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar